Blogi

2025/2026 hooaeg oli MURGis selline, kus lava ei jahtunud kordagi – see lihtsalt vahetas žanri.

Aasta algas pidulikult, aga üsna ruttu sai selgeks, et „aktus“ tähendab siin produktsiooni. Vabariigi aastapäev? Kontsert. Jõulud? Täissaal Alexela Kontserdimajas. Lavale mahtusid korraga koor, solistid, bänd ja ambitsioon, mis ei küsi luba. Esinemisi on seinast seina – rahvusvahelisest publikust koduni, ministritest sõpradeni.

Ja 1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval, võeti korraks tempo maha – aga ainult selleks, et minna sügavamale. Hingele ja südamele said kõlama Veljo Tormis ja Arvo Pärt: lauldi Tormist ning koos Pärt Uusbergiga räägiti Arvo Pärdist nii, et vaikusel oli ka oma roll.

Ja siis tuli GrummurG feat. Myrgel.
Bänd, kes ei käi laval esinemas – nad käivad seal standardeid tõstmas.

• Koolirock:
  • 2024: Grand Prix – võit, millega pandi latt paika
  • 2025: lavalt ei mindud lihtsalt ära – saadeti lausa bussiga minema. Seekord anti bändile kaasa hunnik Lux Expressi pileteid (sest neid on palju ja nad ei mahu lihtsalt ära), nopiti parima lavashow tiitel ning toodi koju ka parima bassisti tunnustus. Traditsioonid on tähtsad: kui eelmisel aastal viis tee Aqua Spaasse, siis sel aastal – loomulikult – tehakse sama. Plaan on plaan.
• Antidolorosum (Kohtla-Järve, 28.03):
  • Oskar Toomeste – parim pianist
  • Mattias-Madis Vitsur – parim bassist
  • GrummurG feat. Myrgel – eripreemia maitseka kokkumängu eest
• Alo Mattiiseni muusikapäevad: koht, kust MURG ei lahku tühjade kätega –
  • 2025 märts: Grand Prix
  • 2026: I koht gümnaasiumiastmes + eripreemia Alo laulule
• IV Tallinna noortekooride festival: GrummurG feat. Myrgel kutsuti festivalile esinema – sest mõnikord ei lähe sa võistlema, vaid sind kutsutakse lavale.

Kui see ei ole järjepidev tase, siis mis üldse on.

Ja siis akadeemiline pool – sest MURGis ei piisa ainult sellest, et oled laval hea.

Muusikaolümpiaadil tehti asi selgeks: Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumi õpilased Liisa Arakas ja Kaarel Kaukver pälvisid mõlemad kulddiplomi. Kokkuvõttes saavutas Kaarel Kaukver 4. koha ning Liisa Arakas II koha, lisaks tunnustati Liisat eripreemiaga gümnaasiumiastme parima noodist lugejana. Ja kui sellest veel ei piisa – Liisa läheb Eestit esindama rahvusvahelisele muusikaolümpiaadile.

Ja kuigi nimekiri on juba muljetavaldav, ei ole hooaeg veel läbi – mõned konkursid on alles ees.

Lisaks lavale on loodud ka midagi püsivamat: MURGi oma koolilaul, selle instrumentaalversioonid ning käimas on ka salvestused – sest mõni asi peab kõlama kauem kui üks õhtu.

Ja kõige selle juures – saab ka palju nalja. Õpitakse tantsima ja tantse seadma, luuakse ise tekste ja libretoosid, tehakse ühiselt seadeid ning avastatakse, et muusika ei ole ainult esitus, vaid ka loomine, koostöö ja julgus katsetada.

Mis sellest kõigest järeldada?

MURG ei ole lihtsalt kool, kus tehakse muusikat.
See on koht, kus:

• bändid võidavad (ja vahel saadetakse neid isegi bussiga ära),
• solistid säravad,
• mõnikord kutsutakse lihtsalt lavale,
• ansamblid nopivad Grand Prix’sid,
• ja lava… ei saa kunagi tühjaks.

Lühidalt:
MURG ei õpi muusikat. MURG elab seda.

MURG 2025/2026: vahepeatus (ehk kuidas akusid laadida)

Iga orkester teab – vahel tuleb pill häälest ära võtta, et hiljem paremini kõlada.

Nii ka meie.

Vahepeal käis see seltskond akusid laadimas.
Ilma lavata. Ilma žüriita. Ilma punktideta.

Aga mitte ilma konkurentsita.

Saime täpselt teada:

• kes ei peaks grillima (ja kes peaks sellest eemale hoidma ka tulevikus),
• kes on tegelikult parim võrkpallis ja kes jalgpallis (üllatusi oli rohkem kui üks),
• kes arvab siiani, et Mozart oli barokiajastu helilooja, kes mängis akustilist klaverit (arutelu jäi pooleli),
• kes teeb päriselt häid pannkooke,
• ja kes teeb neid lihtsalt selleks, et need kohe ära süüa.

Aga kõige olulisem:
selgus, et hoolitseda ja hoolida oskame kõik.

Naerda sai… ebanormaalselt palju.
Kisada ka.
Võistlusmoment? Loomulikult oli.

Täpselt see, mida üks sõprusgrupp vajab, et pärast jälle lavale minna ja teha seda, mida me teeme.

Ja kui keegi arvab, et see oli lihtsalt puhkus, siis väike spoiler:
järgmine samm on õppida ära

„Krokodill Villi sõi ära…“

Mis sellest välja tuleb?
Sellest ilmselt järgmises postituses.

MURG 2025/2026: teine vaatus (ja tempo ei lange)

Kui eelmises postituses tundus, et hooaeg on juba maksimumi peal, siis täpsustame:
see oli alles keskpaik.

Sest MURGis ei ole nii, et tehakse üks tugev poolaeg ja siis vaadatakse, mis saab.
Tehakse teine ka. Ja vahel veel kolmaski.

See nädal on selle parim tõestus.

Kõigepealt – rahvusvaheline muusikaolümpiaad Sopotis.
See sama, kuhu Liisa Arakas läks Eestit esindama.

Ja tagasi tuli?
Üldvõiduga.

Jah – mitte lihtsalt hea tulemus, vaid kõige kõrgem.
Kui varem ütlesime, et MURG elab muusikat, siis nüüd võib öelda:
MURG viib selle ka rahvusvahelisele tasemele – ja võidab seal.

Aga samaaegselt käib elu ka teisel laval.

24. aprillil toimus Gunnar Graps 75 raames noortebändide konkurss – hard rocki klassika.
Ehk koht, kus ei piisa tehnilisest täpsusest, vaid peab olema ka sisu, energia ja… natuke närvi.

Ja lavale tuli GrummurG feat. Myrgel.
Tulemuseks:
üldvõit.

Lisaks:

• Mattias Meimre – parim meessolist

Ehk kui vaja, mängime Pärti.
Kui vaja, mängime Grapsi.
Ja mõlemal juhul – mängime nii, et jääb meelde.

Ja kuna tempo ei luba pausi, siis juba 26. aprillil läheb võistlustulle MURGi noormeestekoor, kes osaleb kammerkooride festivalil.

Tulemus?
Sellest juba järgmises postituses.

Mis sellest kõigest järeldada?

Kui esimene osa näitas, mida MURG teeb,
siis teine osa kinnitab:

MURG ei kogu hoogu hooaja alguses.
MURG hoiab seda lõpuni välja.

MURG 2025/2026: Krokodill Villi on endiselt ootel

Kõigepealt oluline teade.

„Krokodill Villi sõi ära …“ ei ole siiani lõpuni õpitud.

Projekt on jätkuvalt töös. Töögrupp tegutseb. Tulemused ei ole veel avaldamiskõlblikud. Küll aga õppisime ära (Dominicku eelmise kooli) Tallinna Tehnikagümnaasiumi hümni ja LOOMULIKULT tegime sellest oma seade…:)

Vahepeal on juhtunud igasuguseid muid asju.

Nagu näiteks see, et viimased nädalad on olnud nii tihedad, et isegi kooliaasta lõpp on pidanud meie tegemiste vahele kuidagi ära mahtuma. Aga üks vana võlg on ka eelmisest blogipostitusest – 3RG noormeestekoor ja nende konkursi tulemus… Oi, jälle VÕIT ja mitte ainult oma kategooria võit, vaid ka kõrged punktid, publiku menu, säravate silmadega žürii ja neist kõige säravamad silmad olid Saale Fisheril. Sealt saab alguse üks põnev koostöö RAMiga.

29. mail käisime ühiselt kooliballil. Vahelduseks ei olnud meie need, kes laval esinesid, vaid need, kes tantsisid, suhtlesid ja kuulasid teisi. Täiesti hariv kogemus. Selgus, et muusikud oskavad vahel ka lihtsalt muusikat nautida.

31. mail toimus kolme riigigümnaasiumi esimene ühine kevadkontsert. MYRGEL sai saata ka koore ning tulemuseks oli üks meeleolukas õhtu rohke publiku, hea energia ja tugeva koostöövaimuga. Selliseid ettevõtmisi võiks vabalt rohkem olla.

3. juunil käisime Tallinna Tehnikagümnaasiumi edukate õpilaste vastuvõtul esinemas. Kutse saime oma pikaajaliselt toetajalt ja fännilt Andres Kullolt. Päike ei hoidnud tagasi ning tundus, et tegemist oli selle kevade esimese päriselt suvise päevaga.

4. juuni algas pidulikult. Eesti lipu päeval osalesime varahommikusel lipuheiskamisel Toompeal, Kuberneri aias, kus sinimustvalge tõusis taas Pika Hermanni torni. Meie koor laulis, meie noored heiskasid lippu ja liputoimkond tegi seda, mida nad kõige paremini oskavad – hoidsid lippu aus. Me oskame ikka väga akadeemilised ka olla.

Õhtul jätkus päev Nõmme Ravila pargi traditsioonilise pingikontserdiga. Sel aastal oli kontsert pühendatud Alo Mattiiseni mälestusele. Tunni aja jooksul kõlasid Alo Mattiiseni laulud ning teised armastatud Eesti autorite teosed. Publik jäi rahule ja meie ka.

5. juunil osalesime rahvusvahelisel noorte rütmimuusika festivalil Visioon. Kutse saime festivali kunstiliselt juhilt Toivo Undilt, kes kuulis meie kava kevadel Kohtla-Järve Antidolorosumil. Ju siis oli midagi õigesti tehtud. Või vähemalt piisavalt õigesti, et meid uuesti lavale kutsuda. Küll on hea, et meist mitmel juba juhiload ja autod on… pilli- ja isikkoosseisu transport on hoopis lihtsam.

Ja kui keegi arvab, et nüüd võiks korraks hinge tõmmata, siis…

Ei.

Juba juunis ootab ees järgmine salvestuspäev. Sest kui ideid on rohkem kui tunde ööpäevas, siis tuleb neid ka talletada.

Ja siis saabub 21. juuni.

MURGi ajaloo esimene päris suur lennu lõpuaktus Alexela Kontserdimajas.

Loomulikult astub seal üles ka GrummurG feat. Myrgel.

Mis saab edasi?

Aus vastus on: päris täpselt ei tea.

Aga ühes oleme üsna kindlad.

Laiali me ei lähe.

Sest selle paari aasta jooksul on juhtunud midagi olulisemat kui konkursid, diplomid või karikad.

On kujunenud sõpruskond.

Selline, kus võib koos võita, koos närveerida, koos esineda, koos salvestada, koos naerda ja aeg-ajalt ka täiesti põhjendamatult kisada. Selline, kus tehakse koos seadeid, kirjutatakse tekste, õpitakse tantse, luuakse libretosid ja leitakse lahendused ka siis, kui keegi pole päris kindel, kuidas üldse sellesse olukorda satuti.

Kooli lõpp ei ole päriselt lõpp.

Mõne seltskonna puhul on see lihtsalt järgmise peatüki algus.

Ja kui vaadata senist statistikat, siis tuleb see peatükk ilmselt üsna vali.

Ning jah. Ahaa, ja veel: Mirjam broneeris meile Station Narva TERVE LuxExpressi bussi.. Veelkord – aitäh, Kullo ja elagu Koolirock! Kõik auhinnad tuleb ju realiseerida. Küsimus on aga selles, et kuidas me kõikjale jõuame:)

Krokodill Villi on endiselt ootel. 🐊