2025/2026 hooaeg oli MURGis selline, kus lava ei jahtunud kordagi – see lihtsalt vahetas žanri.
Aasta algas pidulikult, aga üsna ruttu sai selgeks, et „aktus“ tähendab siin produktsiooni. Vabariigi aastapäev? Kontsert. Jõulud? Täissaal Alexela Kontserdimajas. Lavale mahtusid korraga koor, solistid, bänd ja ambitsioon, mis ei küsi luba. Esinemisi on seinast seina – rahvusvahelisest publikust koduni, ministritest sõpradeni.
Ja 1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval, võeti korraks tempo maha – aga ainult selleks, et minna sügavamale. Hingele ja südamele said kõlama Veljo Tormis ja Arvo Pärt: lauldi Tormist ning koos Pärt Uusbergiga räägiti Arvo Pärdist nii, et vaikusel oli ka oma roll.
Ja siis tuli GrummurG feat. Myrgel.
Bänd, kes ei käi laval esinemas – nad käivad seal standardeid tõstmas.
- Koolirock:
- 2024: Grand Prix – võit, millega pandi latt paika
- 2025: lavalt ei mindud lihtsalt ära – saadeti lausa bussiga minema. Seekord anti bändile kaasa hunnik Lux Expressi pileteid (sest neid on palju ja nad ei mahu lihtsalt ära), nopiti parima lavashow tiitel ning toodi koju ka parima bassisti tunnustus. Traditsioonid on tähtsad: kui eelmisel aastal viis tee Aqua Spaasse, siis sel aastal – loomulikult – tehakse sama. Plaan on plaan.
- Antidolorosum (Kohtla-Järve, 28.03):
- Oskar Toomeste – parim pianist
- Mattias-Madis Vitsur – parim bassist
- GrummurG feat. Myrgel – eripreemia maitseka kokkumängu eest
- Alo Mattiiseni muusikapäevad: koht, kust MURG ei lahku tühjade kätega –
- 2025 märts: Grand Prix
- 2026: I koht gümnaasiumiastmes + eripreemia Alo laulule
- IV Tallinna noortekooride festival: GrummurG feat. Myrgel kutsuti festivalile esinema – sest mõnikord ei lähe sa võistlema, vaid sind kutsutakse lavale.
Kui see ei ole järjepidev tase, siis mis üldse on.
Ja siis akadeemiline pool – sest MURGis ei piisa ainult sellest, et oled laval hea.
Muusikaolümpiaadil tehti asi selgeks: Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumi õpilased Liisa Arakas ja Kaarel Kaukver pälvisid mõlemad kulddiplomi. Kokkuvõttes saavutas Kaarel Kaukver 4. koha ning Liisa Arakas II koha, lisaks tunnustati Liisat eripreemiaga gümnaasiumiastme parima noodist lugejana. Ja kui sellest veel ei piisa – Liisa läheb Eestit esindama rahvusvahelisele muusikaolümpiaadile.
Ja kuigi nimekiri on juba muljetavaldav, ei ole hooaeg veel läbi – mõned konkursid on alles ees.
Lisaks lavale on loodud ka midagi püsivamat: MURGi oma koolilaul, selle instrumentaalversioonid ning käimas on ka salvestused – sest mõni asi peab kõlama kauem kui üks õhtu.
Ja kõige selle juures – saab ka palju nalja. Õpitakse tantsima ja tantse seadma, luuakse ise tekste ja libretoosid, tehakse ühiselt seadeid ning avastatakse, et muusika ei ole ainult esitus, vaid ka loomine, koostöö ja julgus katsetada.
Mis sellest kõigest järeldada?
MURG ei ole lihtsalt kool, kus tehakse muusikat.
See on koht, kus:
- bändid võidavad (ja vahel saadetakse neid isegi bussiga ära),
- solistid säravad,
- mõnikord kutsutakse lihtsalt lavale,
- ansamblid nopivad Grand Prix’sid,
- ja lava… ei saa kunagi tühjaks.
Lühidalt:
MURG ei õpi muusikat. MURG elab seda.